Ajalugu

Vana-Kreeka hiilgeaja algus

800 BCE

Kreekas kasvas elanikkonna arvukus, hakkasid kujunema linnad ning tekkis rikas ülemkiht.

Kiri

799 BCE

Foiniiklaste vahendusel võeti uuesti kasutusele kiri.

Olümpiamängud

776 BCE

Iga nelja aasta tagant hakati korraldama usu- ja spordipidustusi e. olümpiamänge

Hippokrates

500 BCE

Kuulsaim Pärsia kuninga ihuarst, keda peeti mitmeköitelise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Hippokrates tutvustas ihumahlade tasakaalu teooriat.

Platon

428 BCE

Sokratese kuulsaim õpilane, kes asutas enda kooli - Akadeemia.

Demokritos

400 BCE

Kreeka filosoof, kes leidis kõige tänapäevasema seletuse füüsilisele maailmale, kus kõik koosneb aatomitest.

Aleksander Suur

356 BCE

Elas 356-323 eKr ning tema sõjaretke käigus vallutasid makedoonlased ja kreeklased Pärsia impeeriumi.

Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr)

106 BCE

Rooma suurim oraator ja kirjanik, kes pidas tihti kõnesid kohtus, senatis ja rahvakoosolekutel.

Colosseum

80 BCE

Rooma impeeriumi suurim amfiteater, mis mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat.

Kleopatra (69 ekr - 30 eKr)

69 BCE

Hellenistliku Egiptuse viimane valitseja ning Ptolemaioste dünastia kuulsaim liige.

Vana-Rooma langus

30 BCE

Peale Caesari surma jagasid Antonius ja Octavianus omavahel ära. Peagi puhkes kahe valitseja vahel kodusõda ning 31. aastal eKr sai Antoniuse laevastik Kreeka rannikuvetes lüüa. 30. aastal eKr vallutas Octavianus Egiptuse ning ühendas kõik Vahemere maad oma ainuvalitsuse alla.

Ristiusu levik

30

Kristlus ehk ristiusk levis aastatel 30-150 Rooma impeeriumi idaossa ja Iraani impeeriumi lääneossa.

Panteon

125

Ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis, mis ehitati jumalate templina.

Augustinus (354-430)

354

Hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane, kes kirjutas autobiograafia "Pihtimused".

Poitiers' lahing

732

Kokkupõrge frankide, keda juhtis Karl Martell ja araablaste vahel, mille võitsid frangid.

Karl Suur (742, 743, 747 või 748 - 814)

741

Karl Suur oli Rooma keiser ning sõjaliselt üliedukas. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale.

Vana-Vene riigi teke

882

Peale Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile.

Hansa liit

1200

Algselt kaupmeestele loodud ühendus muutus 14. sajandil kaubalinnade liiduks, mille keskuseks sai Lübeck.

Saja-aastane sõda

1337

Konflikt Prantsusmaa ja Inglise kuningriigi vahel, mida ajendas Inglismaa kuninglike abielude tagajärjel kujunenud pretensioon Prantsusmaa trooni järele.

Must surm (1347-1349)

1346

Inimajaloo üks laastavamaid katkuepideemiaid, mis sai alguse Hiinast ning levis nakatunud näriliste ja inimeste kaudu üle kogu Euroopa.

Renessanss

1400

Antiikkultuuride taasväärtustamine, mis sai alguse Itaaliast.

Jeanne d'Arc (1412-1430)

Jan 6, 1412

Prantsuse rahvuskangelane, kes juhatas saja-aastase sõja mitmes edukas lahingus väeüksusi. Jeanne d'Arc põletati 1430. aastal tuleriidal ketserluses süüdistatuna.

Martin Luther (1483-1546)

Nov 9, 1483

Martin Luther oli reformatsiooni algataja, kelle jaoks oli täiesti vastuvõetamatu patukustutuskirjade müük, mille tulud läksid kiriku rahakotti.

Henry VIII (1491-1547)

Jun 28, 1491

Kuulus anglikaani kiriku loomise poolest, et enda esimesest naisest lahutada. Lõpuks oli Henryl kokku 6 naist, kellest vaid kaks jäid ellu.

Kolumbus avastab Ameerika

Oct 12, 1492

1. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus kolme laevaga Ameerika pinnale lõpetades sealse Kolumbuse-eelse ajastu.

Reformatsioon

Oct 31, 1517

Vaimulike priviligeeritud seisund ja kiriku rikkus tekitasid juba keskaja lõpul inimestes rahulolematust. 31. oktoobril 1517 lõi Martin Luther (1483-1546) Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi.

Esimene ümbermaailmareis (1519-1522)

Aug 10, 1519

Fernão de Magalhãesi juhtimisel kestis sõit veidi üle kolme aasta.

Ivan IV Julm (1533-1584)

1532

Ivan IV Julm oli esimene Moskva tsaar ja ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi valitsejaid enne 20. sajandit.

William Shakespeare (1564-1616)

Apr 23, 1563

Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik ning ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Kolmekümneaastane sõda

1618

Sõjas osales enamik Euroopa riikidest ning selle peamiseks põhjuseks oli konflikt protestantismi ja katoliikluse vahel.

Montesquieu (1689-1755)

Jan 18, 1689

Valgustusaja prantsuse poliitiline mõtleja, kes toetas võimude lahusust.

Voltaire (1694-1778)

Oct 21, 1694

Valgustusaja prantsuse filosoof, kes pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat.

Rousseau (1712-1778)

May 28, 1712

Valgustusajastu prantsuse filosoof, kes kahtles parlamentaarses demokraatias.

Immanuel Kant (1724-1804)

Apr 22, 1724

Saksa filosoof, kes defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest.

Katariina II (1729-1796)

May 2, 1729

Venemaa keisrinna aastatel 1762-1796), kes oli tuntud enda harituse ja valgustusmeelsuse poolest.

Tööstusrevolutsioon

1760

Tehnoloogia arenedes hakati aina rohkem inimeste asemel kasutama masinaid ning manufaktuurid asendusid vabrikutega.

Napoleon Bonaparte (1769-1821)

1769

Napoleoni ümberkorraldused peale Prantsuse revolutsiooni tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda.

USA iseseisvumine

1776

1. aastal nõudis kontinentaalkongress Philadelphias poliitilist iseseisvust. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.

Aurumasin

1784

Esimese töötava aurumasina ehitas prantslane Denis Rapin 1690. aastal, kuid esimese pidevalt töötava jõumasina lõi šoti insener James Watt 1784. aastal.

Prantsuse revolutsioon

1789

Prantsusmaa valitseja Louis XVI toretseva eluviisi tõttu halvenes riigi üldine majandus ning 1788. aastal tabas Prantsusmaad ikaldus. 14. juulil 1789. aastal vallutati Pariisis Bastille'i kindlus. USA eeskujul võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" ning 1791. aastal sai riigist konstitutsiooniline monarhia.

Aurulaev

1802

Robert Fultoni leiutis, mida demonstreeriti esimest korda 1803. aastal Pariisis Seine'i jõel.

Giuseppe Garibaldi (1807-1882)

Jul 4, 1807

Itaalia rahvuskangelane, kes organiseeris 1834. aastal ülestõusu Sardiinia kuningriigis.

Viini kongress (1814-1815)

1814

Euroopa riikide suursaadikute konverents, mille eesmärgiks oli lahendada mitmetest Euroopa sõdadest tekkinud probleeme.

Nelja Riigi Liit ja Püha Liit

1815

Liidud moodustusid pärast Viini kongressi, et suhelda kahe insitustiooni vahel. Nelikliit koosnes Inglismaast, Venemaast, Austriast ja Preisimaast ning Püha Liitu kuulusid Venemaa, Austria ja Preisimaa.

Waterloo lahing

Jun 18, 1815

Lahing Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mis jäi Napoleoni viimaseks lahinguks.

Karl Marx (1818-1883)

May 5, 1818

Saksa filosoof, kes pani koos Friedrich Engelsiga aluse uuele ühiskonnateooriale - marksismile.

Kuninganna Victoria (1819-1901)

May 23, 1819

Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876. aastast India keisrinna. Kuninganna Victoria valitsusajal laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium ning kuningriigist sai maailma võimsaimaks riigiks.

Raudtee

1825

Esimene üldkasutatav auruveduriga raudtee avati Suurbritannias 1825. aastal. Suuremat hulka kaupasid oli pika vahemaa taha tänu raudteele lihtsam transportida.

Elektriline telegraaf

1840

Leiutajaks oli Samuel Morse ning leiutis oli algselt mõeldud raudteelastele. Telegraafist sai pikaks ajaks põhiline sidevahend, mida kasutati nii majanduses kui ka sõjanduses.

Krimmi sõda (1853-1856)

1853

Sõda Venemaa keisririigi ja Prantsusmaa, Suurbrittannia, Osmanite riigi, Piemonte-Sardiinia liidu vahel. Sõja ajendiks oli kristlaste õiguslik olukord toona Osmanitele kuulunud pühal maal.